Maakonna tervise ja heaolu ülevaated on lühikesed statistilised profiilid, mis esitavad maakonniti kättesaadavate andmete põhjal valiku tervise ja heaolu näitajatest. Need aitavad positsioneerida maakondi Eesti keskmise suhtes.

Maakonna tervise ja heaolu ülevaadete eesmärk ei ole seada maakondade tervist pingeritta ega väita, et ühes maakonnas on elu parem või halvem. Pigem on ülevaated põgus pilguheit kitsaskohtadele ning viimaste aastate arengutele maakondade näitajates, moodustades üheskoos üpris kirju n-ö Eesti heaolukaardi.

Ülevaadete struktuur jaguneb järgmiselt:

• esimesed leheküljed keskenduvad rahvastikule ja peamistele tervisenäitajatele
• teise osa keskendub ülekaalulisusele ja kodukeskkonna vigastustele kogu eluea vältel
• kolmandana on fookuses maakonna elanike rahulolu, pakkudes võrdlust maakonnas asuvate omavalitsuste lõikes
• viimaseks on suur võrdlusgraafik ligi 50 näitaja osas, tuues välja maakonna positsiooni Eesti keskmise kui ka teiste maakondade suhtes.

Maakondade tervise ja heaolu ülevaated koondavad väga suurt hulka erinevaid andmeid, millest korrektsete järelduste tegemisel on oluline mõista, kuidas on näitajad arvutatud ning mida nad näitavad. Tähelepaneku tõlgendamiseks, indikaatorite selgitused, arvutused ning täpsed andmeallikad on leitavad tõlgendusjuhisest.

Maakonna tervise ja heaolu ülevaadete metoodika ja tõlgendamine

Ülevaated saab alla laadida siit:

Harjumaa tervise ja heaolu ülevaade 2022	Pärnumaa tervise ja heaolu ülevaade 2022
Hiiumaa tervise ja heaolu ülevaade 2022	Raplamaa tervise ja heaolu ülevaade 2022
Ida-Virumaa tervise ja heaolu ülevaade 2022	Saaremaa tervise ja heaolu ülevaade 2022
Jõgevamaa tervise ja heaolu ülevaade 2022	Tartumaa tervise ja heaolu ülevaade 2022
Järvamaa tervise ja heaolu ülevaade 2022	Valgamaa tervise ja heaolu ülevaade 2022
Läänemaa tervise ja heaolu ülevaade 2022	Viljandimaa tervise ja heaolu ülevaade 2022
Lääne-Virumaa tervise ja heaolu ülevaade 2022	Võrumaa tervise ja heaolu ülevaade 2022
Põlvamaa tervise ja heaolu ülevaade 2022

Maakondade võrdlustabel 2022

Tutvuge kindlasti ka näitajate ja võrdlusgraafiku tõlgendamise juhistega!

Võrdlusgraafiku tõlgendamise juhis

Ülevaadete viimastel lehekülgedel on võrdlusgraafik, mis annab ülevaate maakonna olukorrast võrreldes Eesti keskmisega.

Suurel võrdlusgraafikul olevate andmete tõlgendamisel tasub silmas pidada seda, et graafikul on üheskoos tervisemõjurid, mille mõju on omavahel ajaliselt nihkes. Käesoleva aasta haigestumust mõjutab tervisekäitumine, mis leidis aset 20–30 aastat tagasi ning käesoleva aasta suremust omakorda mõjutab kümne aasta tagune haigestumus. Elanike tervist mõjutavate tegurite muutumise tagajärjed avalduvad enamasti pika aja jooksul ja järk-järgult.

Mida tähendab värviline skaala?

Roheline ja punane osa näitavad kogu varieeruvust ühe näitaja lõikes ehk vahemikku, mille otstes on Eesti parim ja Eesti halvim näitaja. Kollane osa näitab vahemikku, kuhu enamus Eesti maakondadest asetub. Statistiliselt tähendab see seda, et 25-protsentiil (ehk alumine kvartiil) on tunnuse väärtus, millest väiksemaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25%. 75-protsentiil (ehk ülemine kvartiil) on tunnuse väärtus, millest suuremaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25%. Ülemise ja alumise kvartiili vahele jääb 50% tunnuste väärtustest. Seega 50 protsendil maakondadest on vastava näitaja väärtus kollases alas.

Tõlgendamisel tasub meeles pidada

Erinevad andmeallikad

Ülevaadetes kasutatud andmed pärinevad eri allikatest ning seda tuleb nende tõlgendamisel ka silmas pidada. Näiteks nakkushaiguste andmed on Terviseameti registreeritud ning seega näitab maakonda, kus haigestumine registreeriti. Päästeameti andmed põhinevad sündmuse registreerimise maakonnal. Registrite (surmapõhjuste, sünni- ja tuberkuloosiregister ning vähi sõeluuringute register) andmed on inimese raporteeritud elukoha põhised. See kõik võib teatud maakondade näitajaid mõjutada, kuna inimese registreeritud elukoht ei pruugi vastata tegelikule ning registreeritud sündmus võib juhtuda ka teise maakonna elanikuga.

Uuringuandmete tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et ülevaadetes kasutatud uuringute valimitest kõik ei ole koostatud pidades silmas maakondlikku jaotust. Seega võib väiksemates maakondades olla juhuslikke kõikumisi, mis tulenevad väikesest küsitletute arvust.

Võrreldavate näitajate arvutamine

Kuna Eesti maakondade rahvaarv on väga erinev ning paljudes vaadeldavates nähtustes esineb aastati juhuslikke kõikumisi, on mitmete näitajate puhul võrdlusgraafiku jaoks arvutatud kahe või kolme aasta keskmine – ning kordaja aluseks omakorda kasutatud kolme aasta keskmist rahvaarvu. Seega ei tasu iga maakonna ülevaate 4. leheküljel olevalt suurelt võrdlusgraafikult otsida täpseid viimase aasta numbreid ning ka aegridades ei ole esitatud täpselt samad arvud.

Siiski tuleb ettevaatlikumalt tõlgendada väiksemate maakondade (eriti Hiiumaa) andmeid, kus ka kolme aasta keskmine näitaja võib tegelikku olukorda mitte kuigi täpselt kajastada.